Mesi

Mis on mesi?

Mesi on looduslik magusaine. Mee tegemiseks koguvad mesilased nektarit. Nektar on hele, suhkrune ja lõhnav aine, mida toodavad õistaimede nektarinäärmed putukate ligimeelitamiseks. Nektar koosneb veest (30-94%), suhkrutest (20-40%), valkudest ja mineraalainetest. Mesilane paigutab nektari meepõide ja toob tarru. Ühe korjelennuga külastab mesilane sadu õisi ja toob oma meepõies tarru 40-50 mg nektarit (mesilase enda kehakaal 90 mg). Juba tarru lennates lisab mesilane nektarile ensüüme ja nii algab nektari valmimine meeks. Ensüümide toimel lõhustub nektaris olev liitsuhkur (sahharoos) lihtsuhkruteks (glükoosiks ja fruktoosiks). Tarru jõudes annab korjemesilane nektari üle tarumesilastele, kes paigutavad selle kärjekannudesse. Tarumesilased paigutavad valmiva mee mitu korda ühest kärjekannust teise. Mesilased ventileerivad ja kütavad taruõhku nektari valmimiseks.

Kas teadsid? Mesilased toodavad mett ka lehe- ja kilptäide magusatest eritistest (lehemesi) ning taimse päritoluga nn mesikastest (mesikastemesi).

Alates nektari korjamisest kulub umbes 4-6 nädalat mee valmimiseks. Küps mesi on pika säilivusega, sest see sisaldab suhkrut (80%) rohkem kui vett (alla 20%) ning tal on antibakteriaalsed omadused. Kui mesi on valmis, siis kaanetavad mesilased meekannud õhukese vahakihiga kinni. Kärg, mis on täis küpset mett, on alati kaanetatud. Vahakiht kaitseb valmis mett. Mesi on tugevalt hügroskoopne ehk vett endasse imav. Kui vee sisaldus tõuseb mees üle 20%, siis hakkavad vohama pärmseened ja mesi võib käärima minna.

Kas teadsid? Hinnanguliselt on 30% kogu inimkonna toidust kas otseselt või kaudselt seotud mesilaste tolmeldamisteenustega. Tolmeldamisest saadav tulu ületab mesindussaadustest saadava tulu mitmekordselt. Maailma kõige tähtsamad tolmeldajad on mesilaselaadsed, sest nad koguvad õietolmu ja nektarit ka oma järglaste kasvatamiseks. Lennates õielt õiele, õietolmutombud tagajalgade küljes, tolmeldavad mesilased õistaimi. Tolmeldamisest saavad suurimat kasu viljapuud ja marjapõõsad, tatar, raps, liblikõielised taimed.

Mee koostis

Mesi koosneb mitmesajast erinevast koostisosast. Mee keemiline koostis on keeruline ja sõltub eelkõige piirkonna korjetaimedest. Mesi sisaldab fruktoosi (31-44%) ja glükoosi (23-41%), sahharoosi (1,5%), vett (15-20%), proteiine ja aminohappeid (0,1-0,4%), ensüüme, vitamiine, mineraalaineid, fenoolseid ühendeid.

Mees on umbes 20% vähem energiat kui valges suhkrus. 100 grammi mett annab keskmiselt 330 kcal, suhkur aga 400 kcal. Suhkur koosneb 99% sahharoosist (liitsuhkrust), mis organismi imendumiseks peensooles insuliini abil lõhustatakse. Mesi aga koosneb lihtsuhkrutest fruktoosist ja glükoosist ning inimene omastab need vahetult ilma eelneva ümber-töötlemiseta, magusaisu rahuldamiseks piisab täiesti teelusikatäiest meest. Sisesekretsiooni-näärme väiksema koormuse tõttu pole mee tarbimine vastunäidustatud ka suhkruhaiguse korral, siiski peaks olema veidi ettevaatlikum ning konsulteerima vastava eriala spetsialistiga.

Mesi kui supertoit

Mesi on üks toitvamaid ja tervistavamaid loodussaadusi, mida inimkond on tarvitanud rahvameditsiinis aastatuhandeid. Mesi tugevdab immuunsüsteemi, parandab ainevahetust, soodustab kudede taastumist. Mesi on antioksüdatiivse, põletikuvastase, antibakteriaalse, viirusevastase ja toniseeriva toimega. On isegi leitud, et mee tarbimine vähendab südame-veresoonkonna ja vähihaiguste riski, parandab õppimisvõimet, aeglustab vananemist. Mesi sisaldab ensüüme, need lõhustavad keerulisi aineid lihtsamateks.
Erinevalt traditsioonilistest toiduainetest ei vaja mesi inimese organismis täiendavaid seedeensüüme ja imendub 100%. Mesi on inimese organismile kergesti omastatav ja kiiresti energiat andev toitaine. Meega kasutamisel puuduvad ohtlikud kõrvaltoimed (va allergia) tervisele.

Mett soovitatakse tarvitada:

Immuunsüsteemi tugevdamiseks. Lapsed, kes tarvitavad mett regulaarselt haigestuvad, võrreldes mee mittesööjatega, tunduvalt harvemini ülemiste hingamisteede haigustesse. Suurepäraselt aitab ärgata ja päeva alustada soe jook, mis koosneb sooja (mitte kuuma) vee sisse pigistatud värske sidruni mahlast ja lusikatäiest meest. Sidrun annab C-vitamiini, aitab sapinõristust suurendada ja parandab seedimist. Mesi aitab võidelda viiruste ja bakteritega ning toetab soolestiku limaskesta taastumist. Organismi üldiseks tugevdamiseks soovitatakse tarvitada ja õunaäädikat meega: 1 klaas vett, 2 tl õunaäädikat, 2 tl mett.
Sportlastel võistluste ja õppuritel eksamite ajal. Mesi annab kiiresti energiat, sest mees olevad lihtsuhkrud (fruktoos ja glükoos) on kergesti omastatavad. Juba 20 minutit pärast söömist jõuavad need verre.
Külmetushaiguste põdemise ajal. Külmetushaiguste vastu pruugitavad ravimid (näiteks paratsetamool ja ibuprofeen) ärritavad mao limaskesti. Mesi aitab mao limanäärmete tööd reguleerida. Külmetuse ja gripi korral leevendab mesi köha ja kurguvalu. Eriti efektiivseks peetakse tatramett.
Nahavigastuste ja haavade raviks. Mesi kuivatab haava, absorbeerides sellest vett ning pidurdab sel moel niisket keskkonda eelistavate halbade mikroorganismide kasvu. Üks põhjus, miks mesi nii tõhusalt toimib on tema võime toota antiseptilise toimega vesinikperoksiidi. Mees tekib bakteritega kokku puutudes aeglaselt vabanev stabiilne vesinikülihapend, mis aitab patogeene hävitada ja kudesid efektiivselt taastada.
Koos antibiootikumikuuriga. Mesi takistab kasulike bakterite hävimist seedetraktis.
Herpese raviks. On leitud, et paikselt pealekantuna toimib mesi efektiivsemalt kui herpese ravimites Zovirax (toimeaine atsikloviir), ja seda nii labiaalse (suu-huule) kui genitaalherpese haiguskollete puhul.

Erinevad mee tüübid

Mesi võib olla vedel, kristalliseerunud või kreemjas. Peale vurritamist on mesi alati vedel, kuid ajapikku „elus“ mesi kristalliseerub. Mesi kristalliseerub kõige kiiremini 13-14°C juures. Mee kristalliseerumise kiirus oleneb ka sellest, millistelt meetaimedelt on nektar korjatud. Mee kristalliseerumist mõjutab eelkõige glükoosi ja fruktoosi suhe. Mee kristalliseerumine on glükoosikristallide sadestumine, seega mida enam on mees glükoosi, seda kiiremini mesi kristalliseerub. Fruktoos jääb vedelaks ja seepärast on mesi kleepuv.

Vedel mesi on hooaja värske mesi. Toatemperatuuril kipub mesi kristalliseeruma, kuid kui kuumutada meepurki soojas vees muutub mesi taas vedelaks. Mee omadusi kahjustamata võib mett sulatada maksimaalselt 40 kraadini. Oluline on meeles pidada, et mee kuumutamisel 70 kraadini muutub oluliselt mee värvus, kaovad peaaegu kõik selle erilised tervistavad omadused, alles jääb vaid suhkrutelahus. Ülekuumutatud mesi ei kristalliseeru. Seetõttu ei soovita osta talvel kauplustest vedelat mett, sest selle kasulikes omadustes ei saa olla kindel. Suure tõenäosusega on vedel mesi saadud liigsel kuumutamisel.

Kristalliseerunud mesi on normaalne „elusa“ mee olek. Kristalliseerumine võib toimuda alates ühest nädalast kuni mitme kuuni. Kristalliseerumine ei halvenda mee kvaliteeti, küll aga on mee kättesaamine purgist raskendatud.

Kreemjas mesi saadakse vedela mee aeglasel segamisel, mille käigus tekkivad meekristallid lõhutakse peeneks. Protsessi kiirendamiseks võib lisada veidi peenekristallilist mett nn juuretist, mis soodustab väikeste kristallide teket. Mee kreemistamise tulemusena saadakse suus sulav võidemesi, mida on mugav kasutada, sest see ei tilgu ja ei lähe tahkeks. Kreemjas mees on säilinud kõik mee tervistavad omadused.

Erinevad mee liigid

Mee koostise ja omadused määravad taimne päritolu, geograafilised ja klimaatilised tingimused. Eestimaa taimed on väekad, sest lühikese suve tõttu peavad taimed kiiresti arenema, õitsema ja viljuma. Kuna meil kasvav taimestik on väga mitmekesine ja samaaegselt õitsevad mitmed taimed, siis on ka erinevatest piirkondades pärit mesi unikaalse maitsega. Mees sisalduvatel õietolmudel on oluline roll mee maitse, aroomi ja värvi kujunemisele. Suur osa mesilaste korjetaimedest on ka tuntud ravimtaimed, näiteks võilill, vaarikas, pärn, ussikeel, põdrakanep, tatar. Nende taimede poolt eritatud nektaris on kontsentreeritud taimede raviomadused ning seetõttu on ka mesi bioaktiivne, tugevdades meie immuunsüsteemi ja on abiks erinevate tervisemurede korral.

Suur osa Eestimaa meest on segamesi (polüfloorne mesi). Nektari korjeala järgi võib Eestimaa mee rühmitada aasa-, niidu-, metsa- ja rabataimede meeks. Nektari korjeaja järgi võib mett rühmitada kevad-, suve- ja sügistaimede meeks.

Monofloorsetest metest on Eestis levinumad tatra-, kanarbiku- ja võilillemesi. On tähele pandud, et heledat mett andvate taimeliikide õietolmu on vaja rohkem selles mees tugevama aroomi ja maitse tekitamiseks kui tumedama mee korral. Näiteks juba alla 10% tatra õietolmu olemasolul mees on domineerivaks tatramee maitsmisel tekkiv elamus.

Mee säilitamine

Igapäevaselt tarvitatavat mett võib hoida köögilaual või -kapil. Pikemalt säilitatavat mett võiks hoida aga kuivas, jahedas (temperatuur ei ületa 25 °C) ja pimedas kohas. Mett tuleks kaitsta otsese päikesevalguse eest, et mees leiduvad kasulikud ensüümid ei häviks. Mett tuleks säilitada kinnises klaas- või plastpurgis. Kuna mesi imab endasse niiskust ja teisi maitseid, siis ei soovitata mett hoida külmkapis.

Osta mesi otse mesinikult! Ostes mett ja meetooteid otse mesinikult saab olla kindel mee ehtsus ja kodumaises päritolus. Mesinikud elavad loodusega koos ja ühes rütmis.